Korduma Kippuvad Küsimused – KKK
Vajad abi?
Otsi korduma kippuvatest küsimustest endale vastuseid. Puuduolevate küsimuste korral saate pöörduda meie tugimeeskonna poole, kes vastab esimesel võimalusel.
A. Üldised teemad ja küsimused
Allolevas peatükis puudutavad küsimused peamiselt raamatupidamisbüroo, selle tegevuste ja hindade kujunemist.
Raamatupidamisbüroo eelis oma raamatupidaja ees on laiem töötajaskond, kes lisaks põhiteenustele tegelevad pea igapäevaselt ka tugiteenuste küsimustega. Äri- ja koostööpartnerite võrgustik sealjuures võimaldab luua lisandväärtust ka lõppkliendi jaoks, kes otsib taga paindlikkust ja kindlust.
Lisaks hoolitseb raamatupidamisbüroo selle eest, et nende töötajad oleksid kursis kõigi olulisemate seadusemuudatuste, määruste jm ametlike nõudmistega, mis õigel ajahetkel võivad olla määrava tähtsusega.
Raamatupidamisbüroo teenuste hinnad kohandatakse vastavalt mahtudele ja ülesannetele, kujundades sellega ka personaalset lõpphinda kliendile. Peamiselt määrab mahu ajakulu, võttes arvesse ka töö laadi ja osutatavate teenuste keerukust. Hinnapakkumist tehes võtame arvesse, kui palju on kliendil ühes kuus ostu- ja müügiarveid, kas tegemist on käibemaksukohuslasega, kui palju töötajaid on kliendil, kas on vaja pidada laoarvestust jms.
Tegureid on palju, mis mõjutavad lõplikku hinda, aga alati tasub arvestada raamatupidamisbüroo eeliste ja kogemustega, mis aitavad personaalselt läheneda.
Peamiselt kasutatakse Standard Books ja Directo majandustarkvarasid, mille moodulid toetavad laialdaselt ettevõtete igapäevast äritegevust. Sealhulgas raamatupidamine, müügihaldus, hooldusteenindus, logistika, kinnisvarahaldus, kliendihaldus, tootmine ja mitmed teised vahendid ärianalüüsiks ning ettevõtte juhtimiseks.
Väiksema raamatupidamistegevuse jaoks sobib väga hästi Merit Aktiva ja Merit Palk tarkvarad, olles Eestis üks populaarsemaid. Nende kõige tähtsam omadus on kasutamise lihtsus mõlemale osapoolele.
Raamatupidamise algdokumente peab säilitama seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel raamatupidamisregistris kirjendati.
Käibemaksukohustuslasena registreerimine toimub kas kohustuslikult või vabatahtlikult. Registreerimise kohustus tekib alates päevast, mil tehingute maksustatav käive ületab 40 000 eurot kalendriaasta algusest arvates.
Raamatupidamise ülevõtmiseks on tarvis uuel raamatupidajal õigusi riigiportaalidesse – emta.ee, rik.ee, mnt.ee, eesti.ee ja stat.ee. Ülejäänud vajalikke dokumente, kui on puudu, küsitakse esimesel konsultatsioonil ning lepitakse kokku edaspidistes toimingutes.
B. Deklaratsioonid
Ettevõtjatel (või raamatupidajatel) tuleb maksuametile esitada internetis, e-maksuameti kaudu kolme liiki deklaratsioone, milleks on TSD, KMD ja spetsiaalsed INF deklaratsioonid.
TSD ehk tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioon koos lisadega on vorm, mis on kohustuslik ainult käibemaksukohustuslasele. Mittekäibemaksukohustluslane esitab selle siis, kui tal on midagi deklareerida (nt väljamakstud töötasu, üüritasu, dividendid, kingitused jt.).
TSD esitamisel arvestatakse kassapõhiste kuludega, kulu deklareeritakse sel kuul, kui tehakse väljamakse. Nt veebruari eest maksti töötasu märtsis – deklaratsioon esitatakse ja maksud makstakse 10. aprilliks.
TSD lisad ja vormi peab esitama iga kuu 10. kuupäevaks, sest hilinemisel rakenduvad automaatselt viivised.
KMD ehk käibemaksudeklaratsioon, on eelmise kuu müügile ja ostule lisatud käibemaksude vahearvestus. Käibedeklaratsiooni aluseks on tekkepõhine arvestus, mitte kassapõhine. Müügi puhul maksab ettevõte käibemaksu ära ja ostuarvete puhul saab seda tagasi küsida.
Käibedeklaratsiooni INF lisad esitab käibemaksukohustuslane alles siis, kui ta on ühele juriidilisele isikule ühe kalendrikuu jooksul müünud või temalt ostnud üle 1000 euro väärtuses kaupu. Lisaks on olemas VD ehk ühendusesisese käibe aruanne, kus tuleb deklareerida EL riikidesse müüdud kaubad ja teenused, klientide lõikes.
Käibedeklaratsioon on vaja esitada neil, kes on käibemaksukohustuslased. Piiratud käibemaksukohustuslane esitab käibedeklaratsiooni ainult siis, kui tal on midagi deklareerida.
KMD vormi peab esitama iga kuu 20. kuupäevaks, sest hilinemisel rakenduvad automaatselt viivised.
INF ehk lisainfo deklaratsioonid, on vormid, mis täidetakse lisadena ja mis maksukohustust endaga kaasa ei too.
Tavalisi ettevõtjaid puudutavad peamiselt ehk dividendide deklaratsioon INF 1 ja isikliku sõiduauto kompensatsiooni maksmise deklaratsioon INF 14.
Füüsiliste isikute tuludeklaratsiooni eeltäitmiseks on vajalik INF 2-6 ja 16 info, mille peavad esitama need ettevõtted, kes said vastavaid tulusid. Tähtajaks on 1.veebruar.
Loetelu on järgmine:
- INF 1 – Dividendide ja muude kasumieraldiste saajate deklaratsioon. Täidetakse koos TSD lisa 7-ga, selle kuu kohta, kui dividende (või omakapitali väljamakseid) tehti ja samaks tähtajaks, 10.kuupäevaks.
- INF 2 – Füüsiliste isikute poolt tasutud eluasemelaenu intresside deklaratsioon.
- INF 3 – Füüsiliste isikute poolt tasutud koolituskulude deklaratsioon.
- INF 4 – Saadud kingituste ja annetuste deklaratsioon.
- INF 5 – Täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu alusel saadud kindlustusmaksete deklaratsioon.
- INF 6 – Vabatahtliku pensionifondi osakute soetamiseks makstud summade deklaratsioon.
- INF 9 – Kingituste ja annetuste ning muude tulude kasutamise deklaratsioon – selle esitab nimekirja kantud MTÜ, näidates, milliseid annetusi on saanud ja mida nendega tegi. Tähtajaks on 1.juuli, eelmise kalendriaasta kohta. INF 9 tuleb täita kassapõhiselt.
- INF 12 – Mitteresidendile makstud intressi deklaratsioon. Täidetakse teatud juhtudel, kui on mitteresidentidele intresse makstud. Tähtajaks 10. aprill, esitatakse eelmise kalendriaasta kohta.
- INF 14 – Isikliku sõiduauto hüvitise deklaratsioon. Täidetakse juhul, kui ettevõte on maksnud isikliku sõiduauto kasutamise hüvitist. Näidatakse täpselt ära, kellele ja kui palju maksti ning millise auto eest. Tähtajaks praegu 10.aprill, esitatakse eelmise kalendriaasta kohta. Alates 2016.aastast INF14 vorm muutub ja esitamise tähtajaks on 1. veebruar.
- INF 15 – Mitteresidendi kinnisasja, piiratud asjaõiguse või registrisse kantud vallasasjaga tehtud tehingute deklaratsioon. Seda esitab ainult kinnistusamet.
- INF 16 – Residendist füüsilistele isikutele makstud intressi ja kindlustushüvitise deklaratsioon.
C. Maksumäärad ja maksuvaba tulu
Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil kehtestatavatest kohalikest maksudest. Maksumäärasid uuendatakse iga aasta.
Peamised maksumäärad on järgmised (uuendatud 29.01.2020): Dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 20/80. Regulaarselt makstavatele dividendidele kohalduva juriidilise isiku tulumaksu määr on 14/86 ning füüsilisele isikule makstud dividendidelt täiendavalt kinnipidamisele kuuluva tulumaksu määr on 7%. Aastatuluna arvestatakse töötasu ja muu tasu (puhkusetasu, toetus, haigushüvitis vm), võlaõigusliku lepingu alusel saadud teenustasu, ettevõtlustulu, kasu vara võõrandamisest, rendi- ja üüritulu, litsentsitasu, intress, dividend, maksustatav pension, toetus, stipendium, preemia, hüvitis või muu tulu. Aastatuluna ei arvestata maksuvabasid hüvitisi, toetusi ja stipendiume ning maksuvabastusi (nt eluaseme või isiklikus tarbimises oleva vallasasja müük), mida füüsilise isiku tuludeklaratsioonis ei deklareerita. Alates 1. jaanuarist 2018 rakendub kõikidele tuludele üldine maksuvaba tulu määr kuni 6000 eurot aastas ehk kuni 500 eurot kuus ja seoses sellega kaob ära täiendav maksuvaba tulu pensionidele ja tööõnnetushüvitistele. Näiteks: Maksuvaba tulu saab rakendada inimese avalduse alusel ainult üks tööandja (tulumaksu kinnipidaja). Töötajal, kes töötab mitmes töökohas, tuleb kindlasti arvestada, et tal on õigus maksuvaba tulu rakendada ainult ühes töökohas. Töötaval pensionäril, kes saab nii pensioni kui ka töötasu alla 500 euro, on õigus maksuvaba tulu rakendada kahes kohas ja esitada avaldus nii tööandjale kui ka Sotsiaalkindlustusametile. Oluline on silmas pidada, et töötav pensionär saab tööandja ja Sotsiaalkindlustusameti vahel jagada maksuvaba tulu 500 euro ulatuses.